Meie pere lugu Vahe talus algab sellest, kui minu isapoolne vanavanaisa Jakob ostis endale selle koha eelmise sajandi alguses päriseks.
Jakob tuli Viljandimaalt. 1939 aastal tehtud küsitluse alusel oli selleks ajaks talul maid ligi 50ha ehk tegemist oli suurtaluga. Talumaade hulgas oli nii põllumaad, kui metsamaad, peeti pudulojuseid, oli korralik juurvilja ja viljapuuaed. Sellest ajast on jäänud viljaaeda kasvama mõned mustsõstrapõõsad ja õunapuud. Jakobil oli viis tütart ja kaks poega. Elu läks nii nagu läks ning pärast sõda, mis ei jätnud puudutamata ka meie peret, elas vanavanaisa Jakob siin kuni oma surmani, 1964. aastal. Pärijat ei olnud: ühe poja võttis sõda, teise saare naine. Tütred olid aga kõik kodust eemale mehele saanud, üks tütardest elas sel ajal juba Kanadas uut elu.
Jakobi üks tütar oli Salme, kes oligi minu vanaema. Salme leidis Kudina külast endale kaasa Ilmari, kellega neil sündis kolm last: Hillar (minu onu), Ivar (minu isa) ja Sirje (minu tädi). Nii on minu isa oma lapsepõlve suved siin veetnud.
Pildil on vanaema Salme, vanaisa Ilmar, seisavad Hillar ja Ivar (minu isa, noorem poiss). Süles minu tädi Sirje (1950. algus).
1964. aastal kui Jakob suri, jäi talu tühjaks ning läks lõpuks võõrastele. Kelle jaoks see polnud kodu vaid elukoht. Kui minu isa 1988. aastal siia naases ning 1990. aastal talu endale sai, oli koht rääma lastud. Enam-vähem elamiskõlbulik oli elumaja, laut oli varemeis, ait veel püsis ja uue sauna oli viimane omanik talvepuudeks ära kütnud. Kurb. Kuid ma ei mäleta oma vanaema Salmet kunagi nii õnnelikuna kui neil esimestel aastatel, mil ta juba vana naisena sai oma koju tagasi tulla. Mille taaselustamisse ta pani oma südame ja kahjuks ka keha. Kuid ta jõudis elu lõpuks oma koju.
Mina tulin siia päriseks koos tütrega kaheksa aastat tagasi. Nüüd on minu kord seda kohta hoida ja väärindada. Et minu vanavanaisa ja vanaema ja isa töö ja armastus elaks edasi. Mõtlen ma kui korrastan vanavanaema isutatud sirelihekki või istun puhkehetkeks vanavanaisa ehitatud saunavundamendi varemeil.