Selle hoone ees, kus hetkel on töökoda, ladu ja kolikamber, oli vana laut, millest pilti kahjuks ei ole. Vanavanaisa Jakob plaanis uue lauda ehitamist ning selleks ettevalmistavalt lõhatud kivide hunnik on senimaani talu külje all põlluveeres hunnikus. Kui isa siin toimetama hakkas oli lauda katus sisse varisenud ja seinad samuti kehvas seisus. Sai see kokku lükatud ning 1992 (?) aastaks valmis uus: enamuses silikaattellistest hoone. Kvaliteetse ehitusmaterjali saadavust tol ajal näitavad hästi osalt tsementkiudplaatidest plokkide (?) ning isegi vanade naelte kasutamine. Mida oli küllalt oli puit. Oma metsast võetud puudest said hiiglaslikud täispalktalad, läbimõõt kuni 50 cm. Vot nii: mis selline 9 meetrine praegu maksaks? Kui mõni aasta tagasi tuli töökoja osas müür uuesti laduda, ei olnud mõeldav talade “ülestõstmine”, seega sai kasutatud naabrimehe Volli ette pandud müüriladumis tehnikat. Hiiglaslikud talad toestati ning uus müür laoti vana müüri sisse. Kui tala juba uuele seinale toetud, võeti vana maha. Seepärast ka uus osa natuke väiksem.
Allpool oleval pildil klõpsates avaneb pildigalerii uue lauda ehitusest ja siis juba taastamisest kuni tänase päevani.
Laudahoone 2019 aastal enne remondi algust. Pikema hoone osa katuse kõrgus oli tollal 6 meetrit, nüüd neli. Katusevöö (puitosa, mis toetus müürile ja millele omakorda toetusid sarikad, oli “sõitma hakanud”. Sellest ka viltuvajumine ja toed. II poole katusel juures oli veaks külameeste ehituspraak: materjali kokkuhoiu mõttes valesti arvestatud sarikate kandvus, mistõttu vajutas raske eterniit katuse lohku. Siit tuligi valik: kas oodata kuni katus ise kokku kukub ja tegeleda suurema jamaga või hakata ise toimetama. Otsustasime viimase kasuks.